Viiekümne seitsmes päev

Eelmine nädal tuli meile üks meesmodell veel juurde.

Ma küsisin talt: "first time in Istanbul?" "yep, how about u?"

"Same, but why Istanbul?" "Well, it is something totally new for me, I hope it's gonna be a cool experience and I just love to meet new people, watch them, their expressions, their actions..heey, but what about u, why Istanbul?"

"Trust me, I have asked this question every day while I have been here"

See, mis ta rääkis, on täiesti arusaadav. See ongi väga põnev ja huvitav. Kohtad iga nädal kedagi uut, kes tuleb Ukrainiast, kes Brasiiliast, kes Lõuna-Aafrikast jne eks. Väga vinge on saada tuttavaks inimestega kes ei ole absoluutselt samade põhimõtetega, kelle mõtted ja nägemused on teised. Sa oled lihtsalt hämmingus kuidas need teised ei mõtle samamoodi nagu sina. 

Kõik ei olegi nagu eestlased. See on täiega tore avastus mis reisimisega kaasa tuleb.

Aga kui sa pead iga päev, 3 kuud elama nendega ühe katuse all, samas toas, siis see pole enam nii äge. Sa pead arvestama nende tavadega, kui ainuke asi mida tegelt tahad on need kodumaa tavad, millega oled nii harjunud ja tunduvad kõige loogilisemad, normimad :D

Ehk siis minul, Victoria Tääkeril, on koduigatsus ja seda ei juhtu iga päev :D:D 

/vana tuba

Kuna kõik need erinevad kultuurid ajasid nii kettasse juba, ei jõudnud ma enam naistekarjaga elada.

Argentiinlased lõugasid hommikuni, venelased vingusid jne. Saingi siis omale sellise armsa toa :)

Aga nii tore, nii tore. Sain teada millal tagasi Eestimaale tulen. 

Polegi veel palju jäänud, 22. august olen ma tagasi ja ma ei jõua seda ära oodatagi :):):)

Siis mul on 10 päeva aega, et actually suve nautida. Läheb kiireks:D

Mis siis veel? 

Polegi midagi erilist toimunud. Ma teen siis jälle pildirohke postituse ja siis sinna kirjutan ka miskit. 

Grand Bazaar 

Väga cool

Tripp sinna oli pikk, aga õnneks tegime selle ära ja leidsime selle ülesse. 

Kui jõuad sinna piirkonda, siis polegi väga raske seda leida, kuna see on kuradi suur.

Sealt leiab vist küll kõike. Võlts riided/kotid, maitseained, magustoidud, lambid, vaibad, vesipiibud ja kõike veel, väga lahe elamus. Aga seda niisama ühe päevaga läbi vist ei käi. 

See turg jaguneb 30ne tänava peale ära ja see ikka täielik turistilõks, liikumine on väga aeglane :D

Naljakas on see, et kõigil poemüüjatel on täpselt sama taktika kuidas müüa. Hinnad samad, okei, aga see kuidas meelitatakse turiste ostma on eraldi show. Türgi teed saad iga nurga pealt ja

Angelina Jolieks kutsutakse igaüht. Lõpuks oli ka mul see kõik selge, et istusingi ühe poe ette maha ja hakkasin kotte turistidele parseldama. 

Ostsime ka paar asja, aga selge on see, et sinna me lähme millalgi kindlalt tagasi. 

Princess Islands day

Üks hästi mõnus pühapäev oli kui me võtsime ette väikse tripi saarele.
Istanbulist laeva sõita mingi poolteist tundi ja oledki kohas, kus ei ole mitte midagi Istanbuli sarnast.

Milline vaheldus!

Kuigi seal oli ka palju turiste, oli see siiski mõnus, vaikne, rahulik, ilus jnejne 

 

Sõime palju mereande ja siis läksime saart avastama. 

Meie eesmärgiks oli leida suplemiskõlblik rand. 

Väga raske leida. Kohalike jaoks oli kõlblikm see alumine pilt. 

Paar kilomeetrit oli terve rannik täis sellist jubedust. 

Meie kindlasti nende karvastega koos kividel lösutama ei hakanud, kõndisime mega kaua.

Lõpuks leidsime siis mingi ujumiskoha. Entrance oli 15doltsi.

Piilusime sisse.... No ei keri väga paarisaja inimesega mingil rõvedal plastmass asja peal pikutada, nii et muusika on ka põhjas. Kõndisime veel, kuni jõudsime tupikuni. Ainult mingi sadam oli seal.

Siis mul tekkis idee, et äkki rendime lihtsalt paadi ja sõidame sellega veidi kaldast kaugemale ja pikutame niisama mere peal ja ujume. Paadi peremees sellega nõus polnud, aga ta pakkus välja veel parema idee millega me kohe nõus olime. Ta sõidutas meid tund aega paadiga ja lõpuks olime kohal. Mega mõnus eraldatud privaat rand ainult meile. Veetsime seal ligi4 tundi.

Käisime ujumas, snorgeldamas, päevitasime, ronisime kaljudel jne. Täielik relaaaaax.

Üks päev kutsus üks mega nunnu stilist mind ja Lenit välja.

Käisime söömas ja siis käisime probably kõige lahedamas klubis, kus ma ever käinud olen.

Cahide- iga aasta vist muudab klubi stiili. See aasta oli Alice in Wonderland.

Super! Hästi suur ala täis erienvaid kaunistusi, muusika oli muidugi ainult türgikas, jaaa show. 

Show oli kõige tähtsam. Transvestiidid olid esinejad. Tegid Lady Gagat järgi ja niisama

nalja. Väga lõbus oli eniveis

Laupäeval oli huvitavam tööpäev. Ei olnud nagu iga päev mingisugused kataloogid. 

Meil oli siinse popstaari Yalini muusikavideo filmimine.

Alustasime kell 12 ja lõpetasime kell 3öösel. Vägaaa räige. 

Terve päev pidime seda jubedat muusikat kuulama, tantsima kontsadel ja passima. 

See korraldus oli väga loll, aga no vähemalt palju tuttavaid oli võtetel ehk siis vähemalt ei hakanud väga igav. Kuid siiski, keha valutas sellest tantsimisest mitu päeva. 

Olümpiamängud päästavad iga päev meie õhtud.